Nii keha kui vaimu lõdvestava ja tervist turgutava vabaaja tegevusena on saunad juba ammu paljude inimeste ellu integreeritud. Paljud inimesed aga jätavad tähelepanuta "ajastamise" võtmeteguri – õige aja valimine võib maksimeerida vereringe kiirendamise, toksiinide väljutamise ja lihaspingete leevendamise mõju; vale aja valimine võib seevastu suurendada keha koormust ja isegi tervisele mõjuda. Selles artiklis, mis ühendab inimese biorütme ja kaasaegseid meditsiiniuuringuid, kirjeldatakse saunade parimaid aegu ja sellega seotud ettevaatusabinõusid.
I. Päeva kuldne tund: 15.00–17.00
Nii traditsioonilise hiina meditsiini (TCM) teooria kui ka kaasaegne meditsiin tunnistavad, et kell 15.00–17.00 (TCM-is tuntud kui "Shen Shi periood") on parim aeg saunatamiseks. Sel perioodil on keha yang-energia haripunktis, ainevahetus on kogu päeva jooksul suhteliselt kõrgel tasemel ning organismi vereringe- ja võõrutussüsteemid toimivad tõhusalt.
Füsioloogilisest vaatenurgast on kehatemperatuur sel ajal suhteliselt kõrge. Kõrge temperatuuriga saunaruumi sisenedes kohaneb organism paremini temperatuurimuutustega, vältides äkilisest külma- ja kuumastimulatsioonist tingitud liigset koormust südamele ja veresoontele. Samal ajal on lihased pärast poolt päeva tööd või tegevust kergelt pinges. Sel ajal saab saun kõrge temperatuuri abil kiiresti lihaseid lõdvestada ja väsimust leevendada ning soodustada ka suure hulga higi eritumist, eemaldades tõhusamalt kehast kogunenud ainevahetusjäätmeid ja niiskust. Enamiku tervete inimeste jaoks võib saun sel perioodil mitte ainult maksimeerida tervisega seotud eeliseid, vaid ka vältida igapäevatöö ja puhkuse segamist.
II. Paindlikud alternatiivsed ajad
Lisaks kuldsele tunnile saab vastavalt enda ajakavale ja füüsilisele vormile valida ka järgmised kaks saunaaega, kuid tähelepanu tuleb pöörata enda seisundiga kohanemisele:
1. 6.00–8.00: sobib keha äratamiseks külmade põhiseadustega
See periood on siis, kui keha yang-energia hakkab tõusma, mistõttu sobib see külma kehaehitusega inimestele, kes tunnevad sageli käte ja jalgade külmana. Hommikusaun võib kiiresti äratada keha talitlused, soodustada vereringet ning keha tasapisi kangest uneseisundist välja venitada, jättes energiat päevaseks tööks ja eluks. Siiski tuleb märkida, et keha veresuhkru ja energia tase on hommikuti suhteliselt madal. Enne sauna minekut tuleb lisada väike kogus sooje süsivesikuid (näiteks kauss hirsiputru, viil täisteraleiba) ja sooja vett, et vältida tühja kõhuga hüpoglükeemiat, pearinglust, väsimust ja muid saunaskäimisest tingitud ebamugavusi. Samas ei tohiks hommikusaunade kestus olla liiga pikk, kontrollitud 10-15 minuti jooksul, et mitte kulutada liiga palju energiat ja mõjutada hommikust seisundit.
2. 19.00–21.00: sobib kõrgsurverühmadele stressi leevendamiseks
Tiheda graafikuga kontoritöötajatele on sobivam aeg 19.00–21.00. Pärast rasket tööpäeva saab sel ajal saunas pinges närve tõhusalt lõdvestada ja lihaspingeid leevendada. Kõrge temperatuuriga keskkond võib samuti soodustada endorfiinide sekretsiooni, aidates parandada meeleolu ja vähendada ärevust. Eelkõige tuleb märkida, et sel perioodil tuleb saunas käia 1-2 tundi enne magamaminekut ning enne puhkamist tuleks oodata, kuni kehatemperatuur normaliseerub ja higi loomulikul teel kuivab. Kui käite saunas enne magamaminekut (eriti pärast kella 21.00), muudab see keharakud üliaktiivseks, tõstab keha sisetemperatuuri ja mõjutab hoopis unekvaliteeti, põhjustades uinumisraskusi.
III. Ajad, mida kindlasti vältida
Mõni aeg tundub mugav, kuid sellisel ajal saunas käimine toob kehale suure koormuse ja tekitab isegi terviseriske, seega tuleb neid vältida:
- 1 tunni jooksul pärast sööki: Vahetult pärast söömist kontsentreerub veri peamiselt seedekulglas seedimise tööks. Sel ajal saunas käimine laiendab veresooni, sunnib verd nahale ja kogu kehale, mis toob kaasa seedetegevuse halvenemise, ebamugavustunde, nagu puhitus ja iiveldus, ning võib ka suurendada südame koormust.
- Pärast kella 21.00: Nagu varem mainitud, tõstab sel ajal saunas käimine keha sisetemperatuuri, häirib unerütmi ning samal ajal aeglustub öösel organismi ainevahetus, mille tagajärjeks on halb võõrutusefekt. See võib mõjutada ka puhkust sagedase öise urineerimise tõttu.
- 1 tunni jooksul pärast treeningut: Pärast treeningut on keha väsinud ja vereringe on kiirenenud. Kõrge temperatuuriga keskkonda viivitamatult sisenemine põhjustab dehüdratsiooni, elektrolüütide tasakaalu häireid, suurendab südame koormust ja põhjustab isegi pearinglust, südamepekslemist ja muid probleeme. Soovitatav on pärast treeningut 1-2 tundi puhata, oodata keha stabiilsesse olekusse naasmist ja enne sauna minekut piisavalt vett tarbida.
- Tühja kõhuga või pärast alkoholi joomist: Kui kõht on tühi, on keha energia ebapiisav ja saunas käimine põhjustab tõenäoliselt hüpoglükeemiat; pärast alkoholi joomist on veresooned juba laienenud ning edasine kõrge temperatuuriga stimuleerimine võib viia vererõhu järsu languseni, kiire südamelöögini ning suurendada südame- ja tserebrovaskulaarsete haiguste riski.
IV. Eristsenaariumid ja ettevaatusabinõud
Saunade mõju ja ohutus sõltuvad lisaks ajastusele ka järgmistest detailidest, mis sobivad eriti hästi spetsiaalsetele inimgruppidele:
1. Saun pärast treeningut: intervall 1-2 tundi, kestus 15-20 minutit
Kui soovite pärast treeningut saunaga lõõgastuda, peate ootama 1-2 tundi, et südame löögisagedus ja vereringe normaliseeruksid. Saunas käimise kestvust tuleks kontrollida 15-20 minutiga ning dehüdratsiooni vältimiseks tuleks lisada sooja vett või elektrolüütide jooke väikestes kogustes ja mitu korda perioodi jooksul.
2. Kohanduvad kohandused erinevate põhiseaduste ja rühmade jaoks
Külma kehaehitusega inimesed saavad saunas käimise sagedust asjakohaselt suurendada (2-3 korda nädalas), eelistades hommikut või pärastlõunat; kuuma kehaehitusega inimesed peavad vähendama sagedust (üks kord kahe nädala jooksul) ja kontrollima kestust 15 minuti jooksul, et vältida sisemiste kuumasümptomite süvenemist. Erirühmad nagu eakad, lapsed, rasedad ning kõrgvererõhktõve, südame- ja diabeedihaiged peavad enne sauna minekut konsulteerima arstiga, lühendama saunaskäimise kestust alla 10 minuti ja soovitavalt kaasas olema pereliikmed.
3. Üldised ettevaatusabinõud
Olenemata valitud kellaajast tuleks saunas järgida "mõõdukuse põhimõtet": ühe seansi kestust tuleks kontrollida 10-30 minuti jooksul (esmakasutajatele 5-10 minutit), sobiv on 1-2 korda nädalas; lisage sooja vett või kerget soolast vett väikestes kogustes ja mitu korda kogu protsessi jooksul, et vältida suure koguse vee joomist korraga; kuivata keha aegsasti peale sauna ja pane selga soojad riided, et vältida külmetust.
Järeldus
Saunade põhiolemus on "vooluga kaasas käimine" – ainult keha biorütmidega kooskõlas olevad ajad võivad tervisele maksimaalselt kasu tuua. Enamiku inimeste jaoks on optimaalne valik 15.00–17.00; külma kehaehitusega inimesed saavad valida hommikuse keha äratamiseks ja kontoritöötajad saavad valida stressi leevendamiseks kella 19.00–21.00, kuid nad peavad vältima ohtlikke aegu, näiteks pärast sööki ja enne magamaminekut. Seadke aega vastavalt oma põhiseadusele ja ajakavale ning järgige mõõdukuse põhimõtet, et saunad saaksid tõeliselt tervisliku elu boonuseks.
