Saun kui traditsiooniline tervist hoidev meetod võib aidata inimesel nii füüsiliselt kui vaimselt lõõgastuda ning soodustada vereringet. Saunaahi kui saunaruumi põhivarustus, selle õige kasutamine on otseselt seotud saunaelamuse ohutuse ja mugavusega. Selles õpetuses kirjeldatakse üksikasjalikult saunaahju kasutusviisi, mis aitab teil hõlpsasti oma tööoskusi omandada ja saunaga kaasnevat mugavust ohutult nautida.
1. Sauna ahjude põhitüüpide ja põhikomponentide mõistmine
1.1 Levinud tüübid
Praegu jagunevad turul olevad saunaahjud peamiselt kahte tüüpi: elektriküttega saunaahjud ja puuküttega saunaahjud. Elektriküttega saunaahjud on lihtsasti juhitavad ja täpse temperatuuri reguleerimisega, sobivad kodu- ja ärisaunaruumidesse; Puuküttega saunaahjud on traditsioonilisema saunahõnguga ja tekitavad kütmisel ainulaadset puidulõhna, kuid neid on suhteliselt keeruline kasutada, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata puidu lisamisele ja tulejuhtimisele.
1.2 Põhikomponendid
-
Kütteelement: Elektriküttega saunaahju põhikomponent, mis on tavaliselt valmistatud roostevabast terasest või nikli-kroomi sulamist ja vastutab elektrienergia muundamise eest soojusenergiaks; puuküttega saunaahjud toodavad puude põletamisel soojust.
-
Temperatuuri kontroller: Kasutatakse saunaahju temperatuuri reguleerimiseks. Elektriküttega saunaahjud on üldjuhul varustatud digitaalsete või mehaaniliste temperatuuriregulaatoritega, millega saab täpselt seadistada temperatuurivahemikku (tavaliselt 60℃-100℃).
-
Pliidi korpus: See mängib kütteelemendi ja soojusisolatsiooni sisaldavat rolli, mis on enamasti valmistatud kõrge temperatuurikindluse ja hea soojusisolatsiooniga materjalidest, nagu roostevaba teras, keraamika jne.
-
Saunakivid: Küttekeha kohale asetatuna neelavad soojust ja eraldavad seda aeglaselt, muutes temperatuuri saunaruumis ühtlasemaks ning samal ajal võivad nad vee peale valades auru tekitada.
2. Ettevalmistus enne kasutamist
2.1 Seadmete ülevaatus
Enne saunaahju kasutamist tuleb teha põhjalik seadmete kontroll. Elektriküttega saunaahjude puhul kontrolli, kas toitejuhe on terve, kas pistik ja pistikupesa on heas kontaktis ning kas pole leket; kontrollige, kas kütteelement on normaalne ja kas sellel on kahjustusi või deformatsioone; kontrollige, kas temperatuuri regulaator suudab temperatuuri normaalselt kuvada ja reguleerida. Puuküttega saunaahjude puhul kontrolli, kas kerise uks on tihedalt suletud, kas lõõr on takistusteta ja kas rest on terve.
2.2 Saunaruumi ettevalmistamine
Tagage saunaruumis hea ventilatsioon ja saate ventilatsiooniava avada, et vältida kasutamise ajal hüpoksiat. Korista saunaruum, eemalda praht ning hoia keskkond puhtana ja korras. Samal ajal kontrolli, kas saunaruumis on istmed ja põrand kuivad, et vältida niiskuse tõttu libisemist.
2.3 Vajalike esemete ettevalmistamine
Valmista saunaks vajalikud esemed, nagu puhtad rätikud (kasutatakse istmetele laotamiseks ja keha pühkimiseks), veekulbid (kasutatakse saunakividele vett, et leili tekiks), joogivesi (kehavee õigeaegseks täiendamiseks), libisemisvastased sussid jne.
3. Saunaahju üksikasjalikud tööetapid
3.1 Elektriküttega saunaahju tööetapid
-
Käivitamise eelsoojendus: Sisestage saunaahju pistik pistikupessa ja lülitage toitelüliti sisse. Seadistage soovitud temperatuur läbi temperatuuriregulaatori vastavalt isiklikele vajadustele. Üldiselt soovitatakse algtemperatuuriks seada 60℃–70 ℃. Eelsoojendusaeg on tavaliselt 30-60 minutit, olenevalt saunaruumi suurusest ja saunaahju võimsusest.
-
Temperatuuri reguleerimine: Eelsoojendusprotsessi ajal saate igal ajal jälgida temperatuuri regulaatoril kuvatavat temperatuuri ja reguleerida seda vastavalt tegelikule olukorrale. Kui temperatuur saavutab seatud väärtuse, lõpetab saunaahi automaatselt kütmise ja hakkab uuesti kütma, kui temperatuur langeb, et hoida temperatuuri stabiilsena.
-
Steami genereerimine: Kui temperatuur saunaruumis saavutab sobiva temperatuuri, võtke puhta veekulbiga vastav kogus külma vett ja valage see aeglaselt ja ühtlaselt saunakividele leili tekitamiseks. Olge ettevaatlik, et te ei valaks korraga liiga palju vett, et vältida liigset auru, mis põhjustab järsku temperatuuri tõusu või vee pritsimist ja põletusi.
-
Kasutusprotsess: Peale saunaruumi sisenemist saad valida enda enesetunde järgi sobiva istumisasendi ning vältida otse küttekeha lähedal istumist. Soovitav on saunaruumis viibida iga kord 15-20 minutit, mitte liiga kaua.
-
Väljalülitamine: Pärast kasutamist lülitage esmalt temperatuuriregulaator välja, seejärel lülitage toitelüliti välja ja eemaldage toitejuhe. Enne puhastamist oodake, kuni saunaahi ja saunaruum loomulikult maha jahtuvad.
3.2 Puuküttega saunaahju tööetapid
-
Puidu lisamine: Ava ahjuuks, lisa restile sobiv kogus puid. Ärge lisage liiga palju puitu, et vältida ebapiisavat põlemist või liigset suitsu. Puidu alla võib asetada mõned süüteallikad, näiteks ajalehed ja puiduhake.
-
Süüde ja küte: Süütage küttekolle, sulgege pliidi uks ja avage suitsulõõri siiber, et suits saaks sujuvalt väljuda. Pärast puidu täielikku põlemist saab suitsulõõri siibrit põlemiskiiruse ja -temperatuuri reguleerimiseks sobivalt reguleerida.
-
Temperatuuri juhtimine: Reguleerige saunaruumi temperatuuri lisatud puidukoguse ja lõõri siibri reguleerimisega, mida tavaliselt hoitakse 70℃-80℃. Kütmise ajal pöörake tähelepanu ahju sees valitseva olukorra jälgimisele, et vältida puude läbipõlemist või liiga suure tule saamist.
-
Steami genereerimine ja kasutamine: Kui temperatuur on sobiv, kallake leili tekitamiseks vett saunakividele ja kasutusviis on sama, mis elektriküttega kerisel.
-
Tulekustutus ja puhastamine: Pärast kasutamist sulgege lõõri siiber ja laske puidul loomulikult välja minna. Pärast ahju korpuse jahtumist puhastage tuhk ja ülejäänud puit ahjus.
4. Kasutusmärkused
Ohutushoiatus: Saunaahju temperatuur on kasutamise ajal suhteliselt kõrge. Pöörake kindlasti tähelepanu ohutusele ning vältige otsest kokkupuudet kere ja kütteelemendi ning kõrge temperatuuriga pliidi korpuse vahel, et vältida põletusi. Lapsed, eakad, rasedad ning kõrgvererõhktõve, südame-, naha- ja muude haigustega inimesed peaksid enne kasutamist konsulteerima arstiga ega tohi seda ilma loata kasutada.
- Säilitage saunaruumis kasutamise ajal korralik ventilatsioon, et vältida pearinglust, väsimust ja muid hüpoksiast tingitud ebamugavustunde sümptomeid.
- Ärge suitsetage, jooge alkoholi ega sööge saunaruumis ergutavat toitu, et vältida kehakoormuse suurenemist.
- Saunakividele vett valades kasuta spetsiaalset veekulpi ning veekogus peaks olema mõõdukas, et vältida vee pritsimist maapinnale ja libisemist.
- Säilitage saunaruumis kasutamise ajal korralik ventilatsioon, et vältida pearinglust, väsimust ja muid hüpoksiast tingitud ebamugavustunde sümptomeid.
- Seadme ohutuse tagamiseks lülita pärast kasutamist õigeaegselt saunaahju vool välja või puhasta ahjus olev tuhk.
5. Saunaahju hooldus
5.1 Igapäevane koristamine
Puhastage saunaahi õigeaegselt pärast iga kasutuskorda ja jahutamist. Elektriküttega saunaahjude puhul võite puhta lapiga pühkida kerise korpuse pinnalt tolmu ja mustuse. Seadme kahjustamise vältimiseks olge ettevaatlik, et te ei kasutaks märga lappi ega söövitavat pesuainet. Puuküttega saunaahjude puhul puhasta ahju puhtuse tagamiseks tuhk ja ülejäänud puud.
5.2 Regulaarne ülevaatus ja hooldus
Kontrollige regulaarselt saunaahju erinevaid komponente. Elektriküttega saunaahjude puhul kontrolli, kas toitejuhe, küttekeha, temperatuuriregulaator jne on korras ja kas pole lõtvust või kahjustusi; puuküttega saunaahjude puhul kontrolli, kas keriseuks, lõõri siiber, rest jms on terved ja kas pole deformatsioone või kahjustusi. Probleemide ilmnemisel tuleks need õigeaegselt parandada või välja vahetada, et tagada seadmete normaalne töö.
Samuti tuleks regulaarselt üle vaadata ja välja vahetada saunakivid. Kui saunakivid on mõranenud, katkised või tugeva pinnakatendusega, tuleks need õigeaegselt uute vastu välja vahetada, et tagada saunaefekt ja seadmete ohutus.
Läbi ülaltoodud sammude saate saunaahju ohutult ja õigesti kasutada ning nautida saunaga kaasnevat lõõgastust ja mugavust täiel rinnal. Loodetavasti on see õpetus teile abiks!
