Kas saunaruumis saab vett juua?

I. Kolm põhjust, miks peate saunas vett jooma

• Täiendage veekaotust ja vältige dehüdratsiooni: Sauna ajal tugev higistamine vähendab kiiresti keha veesisaldust. Kui seda õigeaegselt ei täiendata, võib tekkida kerge dehüdratsioon, mis väljendub janu, uriinierituse vähenemise, naha kuivuse jms kujul; rasketel juhtudel võib see põhjustada pearinglust, väsimust, südamepekslemist ja isegi kuumarabandust. Vee joomine taastab otseselt kehavedelikke ja hoiab kehas vee-soola tasakaalu.
• Abi temperatuuri reguleerimisel ja saunaefekti suurendamisel: Piisav veekogus võimaldab organismil säilitada normaalset higistamisfunktsiooni ning higistamine on saunas käimise peamine jahutamise viis. Veepuuduse korral higistamine väheneb, takistades keha soojuse hajumist, mis mitte ainult ei vähenda saunaelamust, vaid võib ka suurendada keha ülekuumenemisest tulenevat koormust.
• Kaitske südame-veresoonkonna süsteemi ja vähendage kehakoormust: Dehüdreeritud seisundis suureneb vere viskoossus ja süda peab vere pumpamiseks rohkem tööd tegema, mis suurendab kergesti survet südame-veresoonkonna süsteemile. Eriti keskealiste ja eakate inimeste puhul võib õigeaegne niisutamine vähendada vere suurenenud viskoossusest tingitud kardiovaskulaarset riski, võimaldades kehal saunas käies sujuvamalt toimida.

II. Vee joomata jätmise või ebaõige hüdratatsiooni võimalikud ohud

• Dehüdratsioonist tingitud ebamugavustunde sümptomid: kerge dehüdratsioon põhjustab janu, väsimust ja tähelepanematust; mõõdukas dehüdratsioon võib põhjustada pearinglust, iiveldust ja kiiret südamelööki; tõsine dehüdratsioon võib esile kutsuda kuumakrampe, kuumakurnatust ja olla isegi eluohtlik.
• Elektrolüütide tasakaaluhäire oht: Higi ei sisalda mitte ainult vett, vaid ka elektrolüüte, nagu naatrium, kaalium ja kloor. Kui tarbida ainult suures koguses puhast vett ilma elektrolüüte täiendamata, võib tekkida elektrolüütide tasakaaluhäire, mis põhjustab selliseid sümptomeid nagu lihastõmblused ja väsimus, eriti neil, kes viibivad saunaruumis pikka aega (üle 30 minuti).
• Keha taastumise tõhususe mõjutamine: Pärast sauna on kehal taastumiseks vaja taastada kaotatud vett ja energiat. Kui hüdratatsioon ei ole õigeaegne, kestab väsimustunne kauem ja võivad ilmneda isegi sellised sümptomid nagu peavalu ja lihaste valulikkus, mida tuntakse "saunajärgse ebamugavustunde sündroomina".

III. Õiged viisid saunas vee joomiseks

1. Hüdrateerige eelnevalt: Soovitatav on 15-30 minutit enne saunaruumi sisenemist juua 200-300 ml sooja vett, et keha saaks eelnevalt vett varuda; sauna ajal lisa 100-150 ml vett iga 10-15 minuti järel, et vältida suure koguse vee joomist korraga.
2. Sobiv vee temperatuur ja kogus: Eelistada tuleks sooja vett temperatuuril 30 ℃–40 ℃. Vältige jäävee või liiga külmade jookide joomist, sest madalad temperatuurid võivad stimuleerida seedetrakti veresoonte kokkutõmbumist, mis võib põhjustada kõhuvalu ja kõhulahtisust; ühe korraga tarbitav veekogus ei tohiks olla liiga suur, et vältida mao koormuse suurenemist, mis põhjustab puhitust ja iiveldust.
3. Valige õige veetüüp: Lühiajaliste (20 minuti jooksul) saunade puhul võib juua tavalist vett või mineraalvett; pika saunaaja (üle 30 minuti) või ülisuure higierituse korral võib kaotatud elektrolüütide taastamiseks tarbida sobivas koguses lahjat soolavett (lisada umbes 0,9 grammi soola ühe liitri vee kohta) või spordijooke. Siiski on oluline vältida liiga kõrge suhkrusisaldusega jooke, et vältida organismi metaboolse koormuse suurenemist.
4. Jätkake niisutamist pärast sauna: Pärast saunaruumist lahkumist jätkake mitu korda väikestes kogustes niisutamist ja lisage järk-järgult 1-2 tunni jooksul 500-800 ml vett, et aidata kehal täielikult taastada vedeliku tasakaal.

IV. Hüdratsiooni ettevaatusabinõud erirühmadele

• Eakad Inimesed: Eakatel inimestel on vähenenud janu tajumine ja nad jätavad hüdratatsiooni kergesti tähelepanuta. Soovitatav on pereliikmete või personali meeldetuletuse all aktiivselt niisutada. Tarbitava vee kogust saab asjakohaselt vähendada, kuid niisutamise sagedust tuleb suurendada.
• Lapsed ja noorukid: Laste kehas on suurem vee osakaal ja suhteliselt suurem higieritus. Niisutusintervalli tuleks lühendada ühe korrani iga 5-10 minuti järel ja iga kord tarbitava vee kogus tuleks hoida 50-100 ml. Spordijooke tuleks vältida, et vältida liigset suhkrutarbimist.
• Rasedad, imetavad naised ja krooniliste haigustega patsiendid: Need rühmad peavad enne saunaruumi sisenemist konsulteerima arstiga. Kui arst on lubanud, peaksid nad valima hüdratatsiooniks sooja vee, jälgima rangelt tarbitava vee kogust ja saunaaega ning vaevuste ilmnemisel kohe lõpetama ja vedelikku võtma.

V. Järeldus